kolmapäev, 14. november 2012

Külaskäik Stockholmi Eesti kooli


13.novembril külastasime koos Pärnumaa koolijuhtidega Stockholmi Eesti kooli. Kohtusime kooli üle kahekümne aasta juhtinud Jaan Seimiga ja õpetajatega. Koos diskuteeriti teemal "Kriisiolukordade ennetamine Rootsi ja Eesti koolides". Tegime väikese ringkäigu koolis ning kohvilauas uurisime, et milline on hariduskorraldus Rootsis. Huvitav oli see, et üle 90% õpilastest on päritolult eestlased, kuid väga suur osa neist ei räägi koduse keelena eesti keelt. Viimasel ajal on tulnud kooli ka selliseid õpilasi kelle vanemad on tulnud Eestist Rootsi tööle. Koolis töötab üle 30-ne töötaja. Õpetajad peavad oskama väga hästi mõlemat keelt. Koolikell heliseb vaid kahel korral päevas. Tunnid algavad enne üheksat ja lõppevad 12-15 vahel. Peale seda saavad lapsed osaleda pikapäevakodus.  Kool on 9-klassiline. Hindamine algab 6.klassis. Rootsi haridussüsteem, nagu Eestigi süsteem, on muutumas. Muutuste tuules muutus ka hindamine täheliseks A-st E-ni ja negatiivseid hindeid ei ole. Õpilased 1.-6. klassini peavad igal vahetunnil käima õues mängimas. Koolil on oma õueala ja mänguväljak. 7.-9. klassi õpilased ei pea vahetunnil välja minema. Koolis on palju nn õpiabi tunde, mis aitavad kaasa õpilaste õpiraskuste ennetamiseks. Palju tegeletakse ennetustööge ja praegu esmajärjekorras tegeletakse kiusamise probleemiga, sest iga õpilane peab end koolis turvaliselt tundma. Iga kool on kohustatud koostama endale võrdse kohtlemise plaani tagakiusamise ja alandamise vastu, kus on lahti kirjutatud kõik erinevad kiusamise situatsioonid ja ennetustegevus nendega tegelemiseks. Koolis reageeritakse igale olukorrale ja kedagi ei jäeta märkamata. Suureks eesmärgiks on turvalisus ja tunnirahu. Rootsi kooli õppekava nõuded ei ole nii suured kui eesti õppekava. Õpetaja on klassi ees juht, kes juhib tööd klassis, mitte ei jaga valmis teadmisi. Tasemetöid koostatakse riigi poolt 3., 6. ja 9. klassis. Andmed kantakse riigi ühtsesse süsteemi ja vanemad pääsevad koolitulemusi e-keskkonda vaatama. Eksameid ei ole isegi gümnaasiumi lõpetamiseks, rääkimata siis põhikooli lõpetamisest. Õpilased koolis on õnnelikud ja tahavad kooli tulla. Koolil on olemas enda e-kooli süsteem. Õpilastega, kellel on raskusi õppimisega toimetulekul või on tihti kodused ülesanded tegemata, nendega peetakse lapsevanema, õpetaja, direktori ja mõne muu tugiisiku juuresolekul nö ümarlaud, mille tulemusena koostatakse meetmete programm, kus on kirjas praeguse olukorra kirjeldus, õpilase tugevad küljed pedagoogilistes situatsioonides, õpilaste raskused pedagoogilistes situatsioonides. Püstitatakse konkreetsed meetmed organisatsioonilisel pinnal, grupi pinnal ja individuaalsel pinnal. Lepitakse kokku järelvaatamise aeg, meetmete eest vastutav õpetaja. Lapsevanemal on õigus otsus edasikaevata direktorile või haridusametile. Eestist läinud õpilasi aidatakse igal võimalikul juhul. Võib juhtuda, et lihtsalt keele omandamiseks õpitakse üks lisa-aasta. Rootsi keelt õpetatakse lisaks rootsi keele tundidele ka kõikides teistes tundides st läbi ainete. 
Õpetaja töönädal on 45 tundi pikk. 18 tundi sellest võib olla kontakttunde. 35 tundi on õpetaja koolis ja 10 tundi võib ta töötada kodus see on direktori sõnade kohaselt nn usaldusaeg. Õpilastega lepitakse kokku nende sihid mingiks perioodiks. Kui õpilane ei ole neid suutnud omandada, siis see on õpetaja tegemata töö ja õpetaja aitab teda järgi, see on õpetaja aukohus. 

Meeli ja  Tarvi  Tasane

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar