Vares tuleb külla

Külaline Austriast

Täna külastas meie kooli saksa keele õpetaja Jürgen Tobisch Austriast. Teda saatis Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi direktor Katrin Uutsalu. 

Sügismatk Vahenurme puisniidule

Vahenurme puisniit      

           

Kõige liigirikkamaid ruutmeetreid Põhja-Euroopas asub Pärnumaal Vahenurme küla puisniidul. Sealt on leitud kasvamas 74 eri taimeliiki.

Vahenurme puisniit asub Pärnu maakonnas Halinga vallas Vahenurme asulast 1,7 km põhja pool. Piirkonna taimekoosluste hulgas on valdavateks mitmesuguses seisundis puisniidud koos neist kujunenud sega- ja lehtmetsadega ning madalsooniidud. Vahenurme puisniiduala keskel asuvad kunagised Põltsama talu põllud, kus on hakanud kujunema aruniidud. Veel viiekümnendate aastate algul olid kogu ümbruskonnas enimlevinud kooslusteks (puis)niidud. Seega on enamus metsadest tekkinud alles viimastel aastakümnetel endistele heinamaadele. Metsaalade puistus on enamik puudest alla 50 aasta vanad. Vanemad puud on enamasti tugevalt harunenud "puisniidupuud", neid on aga puistu üldise hulgaga võrreldes vähe. Puisniidualasid niideti järjest väheneval pindalal kuni 1995.aastani. Seetõttu on enamus neist kinni kasvanud ja siiani on säilinud puisniite üksikute laikudena pea kogu kaitseala territooriumil.

Tänapäeval on heinategemine oma tähtsuse praktiliselt minetanud - pidevalt on niidetud 4 ha suurust kultuuristatud puisniidulappi ala lääneservas. PKÜ organiseerimisel niideti 1999.a. suvel heina paremini säilinud niidualadelt kokku kuuelt hektarilt. Edaspidi on plaanis antud tööd jätkata ning asuda ka puisniidualade laiendamisele. Puisniidu kaitseks on PKÜ ettevalmistanud ka kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava, mis tulevikus saavad olema aluseks puisniidu kaitse ja majandamise korraldamisel. Puisniit on võetud Eesti looduse mitmekesisuse seire programmi niiduseire alaprojekti üheks alaks. Vahenurme puisniidu säilimine on erilise tähtsusega, kuna just siit on leitud Põhja-Euroopa suurim soontaimede liigitihedus - 74 liiki soontaimi ühelt ruutmeetrilt.

Kaitsealalt on kokku leitud 239 liiki soontaimi. Kaitsealuseid taimi on kokku 12:

II kategooria - täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza cruenta); eesti soojumikas (Saussurea esthonica);

III kategooria - vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii); kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) (ka vähelevinud alamliik subsp. ochroleuca); harilik näsiniin (Daphne mezereum); soo-neiuvaip (Epipactis palustris); harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea); siberi võhumõõk (Iris sibirica); suur käopõll (Listera ovata); harilik porss (Myrica gale); kahelehine käokeel (Platanthera bifolia); lodukannike (Viola uliginosa).

Lisaks loetletud kaitsealustele liikidele leidub kaitsealal punase raamatu 4. kategooriasse kuuluvat pääsusilma (Primula farinosa).

 

Pärnumaal Vahenurmes kasvab 19,5 m kõrgune klassikalise võraga künnapuu.

Jalakate perekonna kaitsealune künnapuu kuulub meie metsade haruldaseimate puuliikide hulka. Looduslikult leidub teda vähestes paikades viljakatel muldadel.  Varematel aegadel kasutati künnapuu väga tugevat puitu vankri rataste ja regede jalaste valmitamisel ning oli parim materjal hobuselooga painutamisel. Küllap künnapuu nime saamislugu on seotud tema puidu kasutamisega atrade valmistamisel.

PILTE MATKAST VAATA SIIT

Sügismatk.

Teatrisse!

Sügisene spordipäev Libatses.

Pilte vaata siit

Poolmaraton

Koolialguse pildid

PILTE VAATA SIIT!